Tallinna Juuksetööliste Ühine Haigekassa

Agnes Neimar

 1930. aastast Tallinnas tegutsenud Tallinna Juuksetööliste Ühise Haigekassa arhiiv Eesti Riigiarhiivis koosneb 165 säilikust. Kuigi tegemist oli valdavalt statistilise materjaliga, leidub säilitatud arhivaalidest antud käsitluse tarvis üsna palju vajalikku materjali.

Tallinna Juuksetööliste Ühise Haigekassa põhikiri koostati üldise haigekassa poolt sätestatud reeglite alusel. Haigekassa ülesanne oli oma liikmetele ja nende perekonnale tagada vajalik arstiabi. Oma sihtide saavutamiseks lubati haigekassal avada haigemaju ja muid raviasutusi. Töötajail oli võimalik taotleda sanatooriumituusikuid, korraldati “koloniise”jne. Lubatud oli väljaanda ajakirju, korraldada näituseid, pidada tervishoiuloenguid, osaleda rahvusvahelisetel nõupidamistel ja kongressidel jne.

Haigekassaliikmeiks olid kõik palgateenijad hoolimata soost ja vanusest. Igal haigekassa liikmel oli isiklik liikmekaart ning soovi korral sai ta ka tasuta põhikirja eksemplari. Tallinna Juuksetööliste Ühist Haigekassat võib pidada organiseeritud järjeks Tallinna Juukselõikurite Klubile, kuna ka nemad lubasid liikmetele rahalist toetust haigestumise, invaliidsuse, sünnituse ja surma puhul.

Tallinna Juuksetööliste Ühine Haigekassa asus alguses aadressil Viru tänav 2-5, hiljem koliti aadressile Viru tänav 3-4.  Selle tegevust juhtisid peakoosolek ja liikmetest valitud haigekassa juhatus. 1930. aastal asutatud ametiorganisatsiooni juhatuse esimene esimees oli härra Karl Nigul (Niggol), kes kuulus ka 1917. aastal loodud Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisuse juhatusse.  Laekahoidjana kinnitati ametisse härra Johannes Sabrak. Arvepidamise, üldise asjaajamise ja aruannetega tegeles revisjonikomisjon. Põhikirjas oli sätestatud ka punkt haigekassa likvideerimise kohta. Põhikirja kinnitasid oma allkirjadega juhatuse liikmed Karl Niggul,  Ferdinand Sulbi, Johannes Länts, Rudolf Peedo ja Johannes Sabrak. Tallinna Juuksetööliste Ühisel Haigekassal oli oma tempel ning firma andmetega blankett, mille koopia leiad  lisas leheküljelt 82. Käesolev koopia pärineb Tallinna Juuksetööliste Ühise Haigekassa kirjavahetusest Balti jaamas juuksuriäri omanud härra Ernst Vaaderiga, kelle alluvuses töötas 1930. aastal 9 juuksurit.

Tallinna Juuksetööliste Ühise Haigekassal oli palgal kaks arsti – hambaarst ja usaldusarst. Lisaks oli tehtud kokkulepe G. Gnaderbergi ja E. Leydeni apteegiga, kust haigekassa liikmed said soodsamalt ravimeid osta.

Kuigi haigekassa oli loodud spetsiaalselt juuksurieriala oskustööliste ja nende pereliikmete tervise heaolu tagamiseks, vaevles asutus maksuraskustes. 1933. aasta märtsikuus algatati läbirääkimised ühinemaks kas Tallinna Ühise Haigekassaga või Tallinna Linna omavalitsuste Ettevõtete Ühise Haigekassaga. Viimane teatas, et põhikirja järgi saavad nendega liituda vaid asutused, mis alluvad Tallinna Linna omavalitsusele. Seega polnud ühinemine võimalik. Kuna alguses Tallinna Ühine Haigekassa ei vastanud Tallinna Juuksetööliste Ühise Haigekassa korduvatele pärimistele liitumise asjus, jätkati tööd iseseisvalt edasi. Septembris 1933 lõpetas Tallinna Juuksetööliste Ühine Haigekassa oma tegevuse ja see liideti KA seaduse § 13 I osa p. 19 põhjal Tallinna Ühise Haigekassaga.

Kuigi ühing loodi tagamaks vaid töötajaile haigushüvitist, sain just neist materjalidest kinnitust 30ndail tegutsenud juuksurite kohta. Kuna telefoniraamatu nimeregistrit sirvides jääb enamjaolt lahtiseks kas mainitud isik on salongi omanik või töötab ta antud aadressil üksi, sain mainitud materjalidest mind huvitanud juuksuriäride osas ammendava vastuse.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s