Moejuttu elegantsele mehele

Kätlin Leokin

foto: erakogu

1934. aastal anti välja moepiibel meestele, millel pealkirjaks „Elegantne mees“. Võib arvata, et tegemist oli tollal ainukese saadaoleva meestemoodi ja moeetiketti käsitleva teosega. Kuigi raamatu ilmumisest on tänaseks möödas juba 76 aastat, sisaldab ta endas aegumatut teavet korrektse ja viisaka väljanägemise ning olemise kohta. Kuigi eestiaegne meestemood on üldisest tänavapildist kadunud, aitab ehk järgnev teil, lugupeetud mehed, oma sisemist elegantsi avastada. Või kui mitte, siis ehk pakub alljärgnev vähemalt meelelahutuslikku tagasivaadet eesti mehe elegantsi lätetele?

„Elegantne mees“ algab Eesti naise võlude ja kauniduse kiitmisega, näitamaks meestele nö koha kätte, sest „looduse kuningad Eestis ei ole veel küllalt teadlikud sellest, millele nad peavad pöörma tähelepanu, et tõesti jätta elegantse mulje, nii nagu see on kujunenud kindlaks mõisteks rahvusvahelises maailmas.“

Et haavale veel soola peale raputada, ei saanud moepiibli autor jätta mainimata, et meie daamide võlu ja elegantsi kiidavad nii välismaalaste ausad suud kui ka kohalikud maailmarändurid, ja nende sõnade otsekohesuses ei ole ju põhjust kahelda! Kui kodumaa „dendilikkus“ sai mutta trambitud, oli aeg hakata meestele andma õpetust inglasliku elegantsi leidmiseks ning esiletoomiseks iseendas.

 

Peatükk, mille eest palume vabandust.

„Nagu juba pealkiri söandab ütelda, tuleb alljärgnevais ridades juttu asjust, mis võib-olla võivad tekitada pahandust, sest võidakse ju tunda end kuidagi puudutatuna ja kahjuks ollakse alati vihane, kui tuntakse end puudutatuna. Nagu üteldud, palume juba ette vabandust ja kuna käesolev raamat on õieti määratud asjade ütlemiseks, mis on endastmõistetavad, siis loodame, et iga lugeja ka käesolevale peatükile ei ole kuri ja läheneb talle õigest seisukohast. Alustame õige tagasihoidlikult, kuid selle eest kõrgelt – juustega.“


1930. aastad olid juuksemoe seisukohalt väga olulised. Nimelt, tegemist oli ajajärguga, mil nõudlus juuksuriteenuste järgi kasvas hüppeliselt. Igal aastal tekkis suurtesse linnadesse arvukalt juuksuriärisid juurde ja samal ajal oli majandusloenduse statistiliste andmete põhjal teenuse osutamise valdkonnas rohketest juukseäridest hoolimata just frisööridest suurim puudus.

„Elegantne mees“ mõistis hukka, et mehed lasevad juuksed külgedelt ja kuklalt liiga kõrgele üles lühikeseks lõigata, nii et peanupule jääb vaid väikene juuksetukk.

 

„Hukkamõistvaim on aga komme lasta oma pea masinaga täiesti paljaks lasta pügada või koguni – kohutav küll! – habemenoaga paljaks ajada! Täiesti ekslik sealjuures on arvamine, nagu peaksid niisugust „frisuuri“ kandma eriti kehva juuksekasvuga või palja lagipeaga mehed. Nad arvavad, et saavad katta oma puudust pea täielise paljaks pügamisega. Otse ümberpöördult! Laske rahulikult oma juustel kasvada, mu härrad! Te näete, kuivõrd silmapaistmatum ja parem see näib! Laske juukseid lõigata külgedelt täpselt niisama palju, kui laseksite lõigata täiesti normaalse juuksekasvu puhul. Juuksehaiguste ja arsti vastava nõudmise puhul juuksepügamise keeld muidugi ei maksa.“


1930. aastad on Eestis vesilokkide ajastu ja see „haigus“ ei läinud meestestki mööda. Kuna mehed on tegelikult sama edevad kui naised, sättisid ka noormehed end peole minnes peegli ees päris kaua – briljantiini või vaseliiniga vajutati juustesse väikesed lained sisse. Briljantiin oli väikestes karbikestes müüdava imalmagusa lõhnaga salv, mis hoidis meeste juuksed koos ning siledad. Briljantiin olevat noorte meeste hulgas väga populaarne olnud.

Pätsi-aegsele Eestile oli iseloomulik mitmekülgne inimeste mõttemaailma avardumine, välimus ja hea enesetunde küsimus muutus oluliseks. Lisaks moele tegeleti ühiskonnas ka iluravi probleemiga ning selleski tulid appi arvukad eneseabimanuaalid. Iluravis oli tähtsamate probleemide hulgas ka meestele valus teema – juuste väljalangemine. Sel teemal käis mitmekülgne arutelu ja jõuti huvitavate tulemusteni. Neile, kes soovisid iga hinna eest paljaspäisusest hoiduda, pandi südamele liigsest mõttetööst ning närvilisusest hoidumine:

Ka õpetlaste juures esineb see haigus [juuste väljalangemine, varane kiilaspäisus] tihti. Vaimset tööd tuleks võtta seega päris kahjuliku tegurina. Ei tahaks küll keelata vaimse töö tegemise, aga need inimesed peaksid enam panema rõhku juukse säilitamisele. Ka närvilised mõjud on tähtsad juuste väljalangemisel. Iga ärritus kutsub esile rikkeid juuksekasvus, mille mõju kestab kaua. Võib-olla ongi paljaspäisuse pärimine tegelikult temperamendi pärimine.“

 

Rahva seas liikusid aga õelamad jutud – varane juuste väljalangemine on põhjustatud kergemeelsusest ehk uluelust. Sellele väitele ei leitud aga teaduslikku kinnitust. Vaadates kaugemale ajalukku, võib oletada, et säärane ekslik arvamus oli pärit ajast, mil märgati juuste väljalangemist noortel süüfilisehaigetel, kuid meditsiinidoktorid lükkasid sellise eksiarvamuse kohe ümber. Süüfilise puhul langevat juuksed välja mitte laialdaselt ega ainult pealaelt, vaid üksikute salkudena kogu peanahalt. Siinjuures ei saa mainimata jätta osavat kasvatusmetoodilist trikki inimeste lõbujanu ohjeldamisel. Kergemeelsuse vastu rääkis asjatundjate arvates ülitähtis asjaolu, et kiilaspäisus esines ka igati korralikel ja auväärsetel kodanikel.

Mehed, jätke meelde, et välise elegantsi esimene reegel on korrektselt lõigatud hästiistuv soeng.

**************

Vaatleme kord eksitusi meesteriietuse maailmas humoristlikust küljest. Võib-olla õnnestub meil koos vabastava naeruga saada lahti ka arvurikkaist vigadest, mida kahjuks kohtame peagu igal sammul. Palun, tulge meiega kaasa jalutuskäigule meie suuremasse hotelli. See ei kesta kaua ja võime seal näha mõndagi õpetlikku. Palun astuge sisse!! Kitsas siin ju on, kuid kuna on reisihooaeg, võime tähelepanematult seistes ja vaadeldes avastada nii mõnegi tõe. Vaadake, sealt tuleb parajasti üks hästi riietatud härra trepist alla. Täiesti rahuliselt ja hooletult ta kõnetab portjeed. Kas võite kuulda, mida ta räägib? Ta kõneleb inglise keelt ja võime vedada kihla, et ta on inglane ja mitte ameeriklane. Seda näeb ju kogu ta olemisest. Meeldib teile kogu ta stiil end riietada? Jaa? Meile nimelt ka, sest ta on absoluutselt lihtsalt riietatud. Miski ei torka ta juures silma ja siiski pannakse teda kohe tähele.


Ja nüüd vaadelge veidi seda kodumaa dendit, kes siinsamas peatub! Temagi pilgud on pöördud inglasele ja ta mõtleb: “Tuhat ja tuline! See näeb vahest tore välja! Miks pole minu välimus niisugune? Ja ometigi on kõik, mis kannan, viimseim mood! Kas ma siiski ehk pole päris õieti riietatud?” Tahaksime sellele dendile meeleldi ütelda:” Jaa, armas sõber, sul on põhjust imestamiseks, sest vaatamata kõigele oma moodsusele pole sa mitte üksi väärilt, vaid otse võimatult riietatud!”


Säärase sarkastilise huumoriga algab “Elegantse mehe” õppepeatükk korrektsest ülikonnakandmisest. Mehe välimuse eeskujuks seati inglise härrasmees: prantsuse mood oleks lihtsa eesti mehe jaoks jäänud liialt uhkeldavaks ja külluslikuks, kuid inglane oma temperamendi ja huumori poolest on eesti inimesele ju märksa lähemal. Lugejatele toonitati, et inglise moodi tunnustatakse kogu maailmas ning neil on nii õige silm kui ka praktiline meel ja hea maitse, ning see kokku moodustab korrektse ja laitmatu moe.

Mehed, kes soovivad, et neis märgataks või neis oleks inglaslikku elegantsi, peavad järgima teatud põhireegleid, mis hoolimata moe kiirest muutumisest jäävad püsima. Kõige olulisem reegel:

Meesteriietus olgu alati mehelik. Kõik olgu julge ja kindel. Kõik “-kesed” kadugu jalamaid. Leidub mehi, kel on otse mingi “-keste” maania: nad lasevad tavalisele ülikonnale taskud peale õmmelda ja neile veel kõiksugu põõnakesed ja nööbikesed, nii et kuub jätab mingi sigri-migri mulje. Mehe riietusse ei sobi “-kesed,” mehe riietuses valitsegu julgus ja kindlus. “-kesed” aga teevad mehe riietusest selle, mille kohta võiks öelda Balkani moed! Ei tea, kas nüüd leiavad end prügikastist nii mõnedki haagid, ketid, ripatsid ja muu atribuutika, mis meeste pükse-pintsakuid ehivad?

Järgmiseks tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et pintsak on eelkõige kuub mitte trikoo: kaenlaaluste kohal ees ja taga peab jääma vaba ruumi liigutamiseks.

Kui meie noor sõber teeb oma kätega vähimagi liigutuse, liigub kogu ta ülikond kaasa. Reväärid painduvad kohalt, kuuekrae “ronib” üles ja käised tõmbuvad lühemaks. Inglase juures aga jääb kõik sinna, kus ta peab olema, sest ülaltähendatud voldid võimaldavad talle liikumisvabaduse. Ta ei ole ka suurem kui meie kaasmaalane, kuid ta mõjub suuremana. Pintsaku õlad peavad olema sirged ja mehelikud, ei tohi olla alla langevad. Ülikonnapintsaku kandmisel pannakse hoolimata nööpide arvust kinni vaid üks nööp – see mis asetseb täpselt taljejoonel. Keskmine nööp on nö. “kandev”: ta jagab ülakeha alakehast ning võib vale paigutuse korral rikkuda kogu figuuri.

Lugupeetud mehed, te olete kindlasti pead vaevanud ühe väga olulise küsimusega riietumise juures: traksid või rihm? Saagu see mure siinkohal lahenduse.

Kõigepealt püütagu võimalikult kanda trakse! Rihmaga ei saa ükski püks nii hästi hoiduda kui traksidega, sest rihm ei saa pükse küljepealt ülal hoida. See on aga peaasi, sest ainult sel moel hoitakse ära pükste “sisselangemine” põlve piirkonnas.

“Elegantne mees” jääb oma verbaalses sarkasmis siiski küllalt demokraatlikuks. See määratleb vastavalt etiketile õige ja korrektse riietumise, kuid ei soovi pahandada ka 1930.ndate “Zenja Fokineid”.

Kes aga kord juba järgneb moele, peab sellele paratamatult jääma alati truuks ja vahetama oma riietust sellele orjalikult alistudes, kui ta ei taha riskida võimalusega, et kõik riided ilmutavad nende omandamisaastat, ning peale selle ebameeldivalt torgata silma. Trenditeadlikkus, nagu me seda tänapäevases kontekstis mõistame, tähendas tollal soliidsust: hästiistuvat, rätsepareegleid järgivat riietust, mis hoolimata moetuultest mõjus korrektselt ja viisakalt. Elegants on ajatu.

Lõpetuseks teile, mehed, ka väike maiuspala – elegantse mehe kõige esimene reegel. Kõigepealt loobutagu soovist olla silmatorkav. Kes seda ei suuda, see jätku teised reeglid rahuliku südamega lugemata.

*Kursiivis teksti kirjaviis muutmata.



Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s