Kutseühingud

Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisus

Agnes Neimar

Ametiühingu algfaasis kohtuti väga tihedalt. Kui esimene sissekanne kausta on tehtud 19. novembril 1917. aastal, siis järgmine on tehtud juba nädala pärast, 26. novembril. Kolmas kohtumine leidis aset 1. detsembril, siis pandi paika ka juuksuriäride lahtioleku ajad.

Esimese kogunemise päevakorra punktidena tuli arutusele põhikirja koostamine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine, uute liikmete vastuvõtt ning tööaeg. Esimesel kohtumisel valiti Tallinna (Revali) Juuksurite Kutseliidu eestseisus. Selle esimeheks sai ühehäälselt Artur Mühlmann. Asetäitjateks valiti seltsimehed Hans Orriko ja Bernhard Horn ning ametiliidu sekretäriks sai Ivan Pavlovski. Lisaks valiti veel viis juhatuse liiget —  V. Luenz, Karl Arro, Jakob Raadik, Olga Poom ja Anna Rebane. Revisjonikomisjoni kuulusid Karl Nigul , Emilia Promet ning August Zemel.

Järgmisel koosolekul kehtestati kutseliidu põhikiri, kolmandal koosviibimisel kehtestati ühekordne liikmemaks, milleks oli minimaalselt 1 rubla ning pandi paika salongide lahtioleku ajad. Otsustati, et juuksuri tööpäev ei tohiks olla pikem kui 8 tundi, lõuna pikkus aga 2 tundi.  Äride lahtioleku ajaks jäi kokkuleppeliselt hommikul kella üheksast kuni kella seitsmeni õhtul (9-19).

Esimene eestikeelne protokoll vormistati 1917. aasta viimasel päeval, seega 31. detsembril Laia tänava majas number 7. Seal asus tolajal härra Czipani (Tshipan nagu protokollis nr. 7 on märgitud) juukselõikusäri. Arutuse teemadeks oli nii äride kui tööliste klassifitseerimine,  tööliste palga kindlaks määramineja hindade kõrgendamine. Esimene päevakorrapunkt oli küll arutusel, kuid jäi esialgu lahtiseks. II päevakorrapunkti alusel klassifitseeriti töölised järgmiselt – I klassi kuulusid töölised, kes on töötanud 8 aastat, II klassi need, kes on 5 aastat töötanud ning III klassi 3 aastat töötanud juuksurid. Arutluse põhiprobleemiks oli jootraha ärakaotamine, selle asemel kehtestati töötajale kindel kuupalk. Otsustati järgmiselt:

I klassi tööline kes 8 aastat töötand peab 350 rubla kuus palka saama ja 10% protsenti eraldi oma sissevõttest peremehele saama.

II klassi tööline kes 5 aastad töötand peab 325 rubla kuu palka saama ja 10% protsenti eraldi oma sissevõttest peremehele saama.

 

III klassi tööline, kes 3 aastad töötand peab 300 rubla kuu palka saama 10%protsentiga sissevõttest peremehele. Kes kaks aastat (2) on töötand saab 200 rubla, kes üle aasta saab 150 rubla, ja kes alla 1 aasta saab 130 rublakuus palka, ühes 10% protsendiga.

Peale palga peawad töölised 10% oma tööst tingimata saama, jootraha asemel.

Nagu protokollist lugeda võime kaotati ametlikult jootraha. Töölistele määrati vastavalt staažile kindel kuupalk ning sellele lisaks 10 % preemia juuksuriäri kuu kasumist.

19. jaanuari 1918 toimunud eestseisuse koosolekul otsustati ühiselt, et sõjaväljalt naasnud juuksurid saavad tööd eelisjärjekorras. Sõjavangid, näiteks sakslased või austerlased, aga eelisõigust vabadele töökohtadele ei oma.

Eesti vabariigi loomispäeval, 24. veebruaril 1918. aastal, toimus Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisuse juhatuse erakorraline koosolek. Uue riigi tekkimise kohta pole protokollis siiski midagi märgitud. Ilmselt oli asi veel nii värske, et jätkati endist tööd.

Koosolekul otsustati, et õpilased peaksid Ühisusse teatama, kes kelle juures ja kus  kohas õpib. Leiti, et liikmetel oleks vajalik registreerida kõik sõjariistad ning otsustati koguda kõikidelt ametühingu liikmetelt 50 kopikat nädalas tööta tööliste tarbeks.

Protokollist nr. 17 selgub,et siiski jäid asjatoimetused Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ühisuses mõneks ajaks soiku. Arupidamisi jätkati alles 1918. aasta septembrikuus. Seda koosolekut viis läbi veebruaris valitud eestseisus. Põhiteemaks oli ühisuse põhikirja (ja palvekirjade) tõlkimine vene keelest saksa ja eesti keelde.

19. novembri koosoleku protokollis on üksikasjalikult kirja pandud kogu kantselei vara, mille härra Horn uuele kirjatoimetajale üle andis. Nimistusse kuulusid järgmised asjad:

  1. 1.      Protokolli raamat. (N 1.)
  2. 2.      Koopiate (raamat. N 2.)
  3. 3.      Sissetuleku ja Wäljamineku (raamat. N 3.)
  4. 4.      Liikme maksu raamat (nimekiri) N 4.
  5. 5.      Kirjade ja Tokumentide kaaned (1918 a. 30 jan) Nº 5.
  6. 6.      Kohtade ja wabade tööliste (koha soowijate) raamat. N 6.
  7. 7.      Liikmete Kaebtused (raamat N 7.)
  8. 8.      Kaaned N˚ 8 mitmesugused wanad käsikirjad, ja (nõudmiste paberi jätised).

Nº 9. Lineal.

     Nº 10. Kuivatamise Press.

    Nº 11. Liikme kaartid (karp.)

    12) Pidu wäljamineku rehnungid.

    13) Mappe (kirja tasku)

    14) Stempel (patjaga)

    15) Tindipot sulepeaga.

Just nii täpselt pani härra Horn Ühistu vara üleandmishetkel (19. novembril 1918) kirja. Järgmine inventari loetelu on kirja pandud 19. märtsil 1920. aastal. Kantselei varas on vahepeal väikesed muutused toimunud. Varasematele protokolli-, liikme- ja koopiate raamatule on lisandunud kassaraamat. Kui varem kirjutati sissetulekud ja väljaminekud ühte kausta, siis nüüd on kasutusel kaks erinevat kladet. Lisandunud on ka nurgatempel ning üks elektripirn. Koosolekuprotokollinumber 58 (16. aprill 1920) annab teavet, et telliti juurde kaks uut “stemplit”: 1.) “Tallinna juukselõikajate Äriteenijate ametiühisus eksami komisjon” 2.) “Tallinna juukselõikajate Äriteenijate ametiühisus sissetulnud kirjad”.

Kuigi Juukselõikajate Ametiühisuse juhatus oli pidevalt vahetuv, toimusid kogunemised üpris regulaarselt. Lisaks põhilisele ametiühingute ülesannetele – arutelud palkade tõstmise üle, pidev liikmemaksu suurendamine, juuksuriäride lahtiolekuajad jms, oli ühisuses kehtestatud karm kord kõigile liikmetele. Sõltumata sellest, kas oli tegemist juhatuse- või lihtliikmega, heideti ühisusest välja kõik, kes olid kolm kuud liikmemaksu maksmata jätnud. Juhatusest heideti välja ka kolm koosolekut puudunud liige.

Rahaline kriis saavutas haripunkti 1921. aasta juulikuus, mil kantselei otsustas kesklinnas paiknenud büroo äärelinna umber kolida.

 “ Et kesknõugogu meie käest neli sada marka üüri nõudis et see meil üle jõu läks otsustas juhatus ära kolida. Õuna tä 9-2 kus meil tuli seitskümmendviis (75) marks kuus kanselei üüri maksta.”

Peale ümberkolimist on kirja pandud vaid üksikud protokollid. Seega on täpselt dateerimata aeg, mil Õuna tänavalt kesklinna tagasi koliti. Teada on, et sündmus jääb 1924 ja 1927 aasta vahele. Protokollis number 84 seisab kirjas:

“Et ühisuse kantselei ruumid linnast kaugel on siis otsustas juhatus ühel häälel kantselei üle kolida Raekoja platsile N˚ 9 Aamisseppa Juukselõikamise ärisse kuu üüriga 50 marka.”

 Kui reeglina olid kutseühisuses arutlusel palga- ja tööaja teemad, siis aeg-ajalt oli vaja lahendada ka tülisid. 12. jaanuaril 1918. aastal kutsuti kokku vahekohus üsna iseäraliku probleemi lahendamiseks.

Näiteks protokollis number 12 on esitatud karmid süüdistused Narva maanteel asuva juukselõikamise äri omanikule, kes “ kui “Aferist” wõi petis noorte naisterahvaste käest raha välja pettab, neid õppilasteks oma juure wõttes, ning igaühe käest 100 rubla wõttes, neile lubades kuu ehk kahe kuu jooksul wälja õppettates.” Elukutseliste juuksuritena töötavad ametiühisuse juhatuse liikmed, tõdedes, et seda ametit on võimatu selgeks saada isegi 3-4 kuu jooksul, otsustasid “niisuguseid Juukselõikajate Äri=Omanikkude nime all olewaid Äri=Omanikka kes Õppilaste käest raha wälja petawat, Äripidamise õigus täieste ära wõttakindluse piirkonnast wälja lasta saata, ehk tema äri Ühisuse heaks konfiskeerida.  Sel 23. jaanuaril 1918. aastal toimunud istungi otsustas kutseühisuse juhatus nimetatud äriomaniku tribunali kohtusse kaevata.

Hoopis hullu kaebuse üle on arutatud 9. detsembril 1918. aastal. See esitati hr. Pawlowsky poolt. Pawlowsky väidab, et tema töökaaslane hr. Bernhard Horn (Horn oli muide veel sama aasta novembrikuus Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisuses kirjatoimetaja), on teda 5. detsembril “oma vahel ettetulewa tüli tagajärjel löönud, nii et Pavlovsky´l oli võimatu 2 päewa tööle ilmuda”. Lisaks on Horn Pavlovsky`d “äris plameerinud”, mille eest Pavlovsky palub ametiühisuselt Horn kiiresti  Fedderi ärist tagandada.

Koosolek otsustaski “Tingimata ja ajaviitmata Horni ärist tagandada ilma 2 nädala etteütlemata, sest teadmata on et Hornil teiste kaastöölistega niisamasugust juhtumist ette võib tulla”. Härra Mühlmanni ettepanekul ja ülejäänud juhatuse liikmete üksmeelsel arvamusel tagandati hr. Horn kolmeks kuuks ka ühisuse tööst.  

Muuseas, härra Fedderi juukselõikusäris aadressil Viru tänav 9 töötas veel 40ndate lõpus  selle aja kohta haruldaselt palju meesjuuksureid.

Lisaks probleemide lahendamisele tuli Ühisusel aeg-ajalt ka pidusid organiseerida. Näiteks 9. mail 1919. aastal aadressil Suur- Karja 18 toimunud Ametiühisuse koosolekul valiti eelseisvate pidustuste organiseerimiskomisjon. Toimkonna esimeheks määrati A. Friedemann, liikmeteks Walting, Niggol, Mühlmann, Boom, Johannson, Raadik ja Reitel. Neil kõigil jagus ka individuaalne ülesanne. Nii said pileti kontrollideks hr. Mühlmann ja hr. Walting, peo sisemise korra eest pidi vastutama hr. Friedemann. Härra Niggoli ülesandeks oli olla tantsujuht, lisaks tuli müüa ka pileteid. Härra Johannson viis läbi “america oksjoni”. Planeeritud olid ka lillede- ja amorpost.

Pidu otsustati 17 mail “Lootuse” saalis toime panna. Luba saadi linna komandantilt. Ühtlasi otsustati pidul alkoholi müümiseks luba saada mida ka sisemise kaitse ülemalt saadi, järgmiselt 50 pudeli wahu weini, 50 pudelit punast weini ja 25 liitert rummi.

Peo eelarve oli 1670 rubla. 15% kasumist pidi minema Punase Risti heaks.

Protokollis nr. 31 oli arutlusel 17. mail toimunud pidu. Selgub, et planeeritud eelarve – 1675 mrk. jäi väikseks. Kulus 2019 marka. Sissetulek oli 2263 marka, seega puhaskasum 244 marka. Sellest 15% kanti üle Eestimaa Punasele Ristile jääk läks organisatsiooni kassasse.

Viimane sissekanne esimeses protokolliraamatus on tehtud 31. oktoobril 1927. aastal. Osavõtjaid on kirja pandud kolm: esimees Karl Niggul, laekahoidja Eduard Tamberg ning kirjatoimetaja Rudolf Peedo. Arutlusel oli osavõtt Tallinna Juukselõikajate Töötoapidajate Ametiühisuse juubelipidustusest. Sinna otsustati saata ühisuse esimees härra Karl Niggul.

Kuna juubeli pidustusest osa võtmise korral tuleks jubilaarile kingitus teha siis esimees paneb juhatusele ette asja läbi arutada. Teatab et kassa seisukord kingituse tegemiseks takistusi ei tee.

Üksmeelselt otsustati ühisuse kassast kingi tarbeks 4500 marka eraldada. Kink ise tundub summa vääriline olevat. Protokolli kohaselt otsustati Tallinna Juukselõikajate Töötoapidajate Ametiühisusele juubeliks hõbedast ning graveeringutega kirjapress ja paberinuga kinkida.

Aastatel 1928-1938 tundub, et jäi tegevus Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisuses mõneks ajaks soiku. Võibolla, et kasutusel oli mõni protokolliraamat, mida arhiivis ei leidu, kuid olemasolevatest jätkub uus protokolliraamat 1939. aastast. Uues raamatus on sissekanded keeleliselt juba palju kaasaegsemad. Korrigeeritud on ka endise, pisut liiga pika ja kohmakana tundunud organisatsiooni nime. Uus nimi on Tallinna Juuksetööliste Kutseühing. Nime muutus oli arutlusel 22. augustil 1939. aastal aadressil Merepuiestee 17 toimunud kutseühingu koosolekul:

Arvestades asjaoluga et meie endine ametiühingu nimi on keeleliselt vananenud ja ei ole kooskõlas ühingu eesmärkidega, otsustas juhatus senine ühingu nimi umber muuta “Tallinna juuksetööliste kutseühinguks”. Ümbermuutmist toimetada koos põhikirjade ümberregistreerimisega.”

Uutest liikmetest koosnev Tallinna Juuksetööliste Kutseühingu juhatus arutas oma 1939. aasta oktoobrikuus toimunud koosolekul siseministri poolt määratud uute normaalpõhikirjade üle. Arutlusel oli ka kollektiivlepingu sõlmimise küsimus, mis järgmise koosoleku protokolli lugedes ka tööandjate heakskiidu omas. Samuti otsustati kutseühingu rahad Eesti Pangast välja võtta ning Tööliste-Ühispanka üle kanda. Protsess volitati ühingu esimees E. Eštamile ja laekur H. Kamarile. Protokollist nr. 21 aga saab teada, et nimetatud saadikutele kutseühingule kuuluvat summat Eesti Pangast välja ei makstud, notariaalse volituse puudumise tõttu. Seega otsustati ühingu rahalise seisukorra parandamiseks taas pidu organiseerida. Avalik pidu pidi aset leidma 1940. aasta märtsi teisel poolel või aprillis.

7. mail 1940 toimunud Tallinna Juuksetööliste Kutseühingu juhatuse erakorralise koosoleku protokolli kohaselt otsustati juuksetööliste madalaimaks kuutasuks määrata 43 krooni. Selle resolutsiooni ellurakendamine ilma valitsuse kaasabita osutus raskeks ning otsustati kolmest juhatuse liikmest koosnev delegatsioon sotsiaalministri juurde saata.

Kuna samal aastal tuli Tallinna linnavalitsuselt kauplemise aegu lühendav piirang, otsustati linnavalitsuse sotsiaalosakonnale saata tutvumiseks uued lahtioleku ajad. Avaldati ka soovi, et desinfitseerimiseks kasutatava piirituse asemel lubataks kasutada ka teisi aineid (näiteks formaliini, sapoformi vms.)

12. augustil 1940 toimus kutsesühisuse korraline koosolek, kus seati E. Eštammile ülesandeks välja töötada kollektiivlepingu kava. Selles pidi olema fikseeritud palganumbrid nii töötajatele kui õpilastele. Ülesseatud nõuete kohaselt pidid kõik töötajad teenuse pealt saama endale võrdselt 50%. 35% maksumäär kehtestati elektrilokkide ja värvimise puhul, kusjuures elektrilokkide töötasuks nõuti vähemalt 175 senti.

Eštammi poolt väljatöötatud kollektiivlepingu kava kinnitati üksmeelselt juba kahe päeva pärast toimunud erakorralisel koosolekul.

Kollektiivleping otsustati sõlmida kõigi Tallinnas ja Nõmmel asuvate ettevõtjatega isiklikult ühingu büroos. Seks puhuks otsustati igale ettevõtjale posti teel tudvumiseks saata lepingu tekst ühes ringkirjalise seletusega. Ringkirja koostamine usaldati E. Eštammi hoolde.”

Õpilastasuks kehtestati I õppeaastal 15 krooni kuus. Järgneval aastal tõusis kuupalk 25 kroonil ning III õppeaastal määrati 30 krooni kuus “millele lisandub põhipalga kahekordsel väljateenimisel preemia 50% läbikäigust ühtlasi 2 esimese aasta jooksul 2 vahetust töökitlid ja tööriistad kasutamiseks.”

Töötajaile, kel on kutsetunnistus ning kes on on omal alal töötanud pidevalt kolm aastat, määrati palganõudeks 15 krooni nädalas. Ühtlasi leiti, et oleks vajalik igakuine arstlik läbivaatus, mille kulud peaks katma tööandja.

Sel koosolekul tuli esmakordselt juttu sellest, et Nõmmel asuvatele juuksetööstustele (seoses Tallinna administratiivpiiride laienemisega) kehtestataks edaspidi Tallinnaga ühised sundmäärused.

Eelviimane sissekanne, mille dateering on 02. September 1940 kajastab kutseühisuse liitumisotsust kommunaaltööliste ametiühisusega. Protokollis jõuti järgmisele otsusele:

“…Ametühingu juhatus kaaludes E. A. Keskliidu poolt väljatöötatud ametiühingute põhistruktuuri küsimust, mille kohaselt Juuksetööliste kutseühing kuuluks liitumisele kommunaaltööliste ametiühinguga, otsustas arvestades uut põhistruktuurilõpetada senine tegevus sell kujul ja paluda kommunaaltööliste ametühingu juhatuselt Tallinna Juuksetööliste Kutseühingu wastuwõtmist.”

Esindajaks kommunaaltööliste a/ü ajutise juhatuse juurde saadeti Ervin Eštamm. Järgmisel päeval, 03. septembril tehtud viimane, revisjonikomisjoni sissekanne võtab tehtu lühidalt kokku. Sisuks vaid: “1940 aasta kassaaruanne ja pearaamatus tehtud bilans ja arvete seis läbivaadatud ja õigeks tunnistatud.”

 


 


 


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s