Juuksurite kutseõpe Tallinnas 20.sajandi I poolel

Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt 2.mail 1923. aastal registreeritud Tallinna Juukselõikurite Klubisse koondus esmalt ainult väljaõppinud tööjõud. Nimetatute hulgas oli nii töötegijaid kui töötoa omanikke. Juhinduti 1920. aasta  märtsikuus vastu võetud juukselõikamise ja habemeajamise töötubade sundmääruse teisest paragraafist (§ 2). Tallinna Juukselõikurite Klubi asutajaliikmed saatsid Tallinna linna Tervishoiu osakonnale kirja, kus nad kurdavad, et osakonna poolt määratud ameti katsekomisjoni liikmed ei vasta aja nõuetele. End sobivaiks meistreiks pidavad ametimehed soovisid seni loiult tegutsenud juukselõikajate ja habemeajajate katsekomisjoni, kuhu kuulus eeskirjade järgi viis liiget (2 töötoapidajat, 2 tööliste ametiühisuse liiget ja linna tervishoiu arst) laiali saata ja töötajate eksamineerimise ning ametioskuste täiendamisvõimalused nende pädevusse anda.

Sajandi esikümneil hoogustus ka käsitööalane väljaõppe. Loodi erineva spetsialiseerumisega kutsekoole. Tekkisid ka esimesed naiskutsekoolid, kus enamjaolt said väljaõppe õmblejad.

1924. aastal asutati varem vaid ametialaseid kursusi pakkunud Rahvaülikooli juurde Tallinna Naistööstusõpilaste kool. Kooli asutamise põhjuseks oli soov anda kavakindlamat haridust töökodades töötavaile meistritele ja õpilastele. Seal tegutses kool 1930. aastani. Siis võeti see majanduslikel põhjustel üle Tallinna linna alluvusse ning kooli nimetusele lisati täpsustav klausel — Tallinna Linna Naistööstusõpilaste kool. Koolis olid  avatud tekstiili-, juuksetöö- ja kodumajandusharu. Kutsekooli võeti vastu õpilasi, kes olid lõpetanud 6-klassilise algkooli. Kuna kool oli riigi omand, toimus õppetöö tasuta. Maksta tuli vaid õppematerjal, mis juuksuritel oli sümboolne – 2 krooni aastas, kuigi riigi poolt arvestatud materjalikulu õpilase kojta oli juuksetöö alal kuni 20 krooni.

Juuksuriks õpiti 3 aastat. Reeglina tulid õpilased kooli 3 korda nädalas õhtuti viibides seal 3-4 tundi. 1938. aastast võimaldasid juuksuriäride omanikud selle haru õpilastel saada koolis praktikatunde 2 korda nädalas  hommikul kella 8- 12ni.

Tallinna Linna Naistööstusõpilaste kooli nime all tegutseti 1938. aastani, siis jagunes kool Tallinna Naistööstusõpilaste kooliks ja Tallinna Tütarlaste Ametikooliks. 1942. aasta sügissemestrist jätkas Tallinna Tütarlaste Ametikool tegevust uue nime all, Tallinna II Naiskutsekool. Seal jagunes õppetöö kolme osakonna vahel – õmblemine, moeala ja juuksuritöö.

 Õpiaeg kestis 3 aastat. Neist koolipingis tuli veeta kaks, kolmas aasta oli mõeldud praktika-aastaks. Lisaks tavalisele juukselõikusele oli programmis ette nähtud grimeerimise, parukavalmistuse, maniküüri ja pediküüri kursused.

Lisaks erialaainetele sisaldas naiskutsekooli tunniplaan üldharivaid aineid. Seega õpetati tulevastele juuksuritele kunsti- ja kultuuriajalugu ühes erialalise  ajalooga, tervise-ja lastehoidu, joonistamist ja kompositsiooni.

Agnes Neimar


Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s