Juuksetööstuse tekkimine

 

1930. aastaid iseloomustab mõiste tööstus kasutuselevõtt laiatarbe fraasina, alguse sai ka juuksetööstus juuksuriäride massilise tekke näol. Juuksuriäri nimetamine eraldi tööstusharuks oli samas igati põhjendatud tema suuruse ning tööjõu nõudluse tõttu, mis omakorda tähendab seda, et klientuuri nõudlus juuksuriteenuste vastu oli üsna suur. 1937. aasta käsitööstuse majandusloenduse statistilised andmed selgelt, et juukselõikajatest puudus 1161 ja meeste hulgas 282 juukselõikajast. Kogu teenuse valdkonnas oli just juukselõikajatest suurim puudus.

 

Juuksuriks oli võimalik õppida Tallinna Naistööstusõpilastekoolis. Kool kujunes Rahavülikooli Seltsi poolt töölistele korraldatud kursustest, mis 1924. aastal muudeti Rahvaülikooli Seltsi poolt ülalpeetavaks Tallinna Naistööstusõpilastekooliks. Kooli asutamise põhjuseks oli soov anda kavakindlamat haridust töökodades töötavaile töölistele ja õpilastele, et valmistada neid ette naiskäsitöö alal õppinud töölise kutse saamiseks. 1930. aastal läks õppeasutus linna ülalpidamisele. Koolis oli kolm õpisuunda: tekstiili-, juuksetöö- ja kodumajandusharu. Juuksetööõpilastest oli moodustatud kolm klassi: I, II ja III õppeaasta. Õppetöö toimus kolm korda nädalas õhtuti 3 – 4 tundi järjest, kuid juuksetööäride omanikud võimaldasid juuksetööharu õpilastel ka kaks korda nädalas hommikuti kell 8 – 12 koolis ametit omandamas käia. Koolis õppemaksu ei olnud, kuid õppematerjali kuludeks oli arvestatud 20 krooni aastas, millest õpilased tasusid 2 krooni.

 

Noorte juuksurite üldist tööoskust hinnati professionaalsete juukselõikajate ja asjatundjate poolt kõrgeks, sest kutseeksamil oldi väga nõudlik, mis tuli juuksetööstusele vaid kasuks.

 

1935. aastal toimus aga juuksuritöö õpetamise valdkonnas ning edasises kutsekvaliteedis suur edasiminek: anti välja esimene käsiraamat juuksuriks õppijaile. Autoriks oli mitmekülgne Theodor Ussisoo ning oma Juuksetööstuse käsiraamatu90 sissejuhatuses märgib ta järgmist: Käesoleva töö autor on korduvalt püüdnud virgutada selle ala eriteadlasi ja ka arste vastava ala õppekirjanduse loomisele, kuid – kahjuks tagajärjeta. Seepärast ta, kuigi mitte eriteadlane, asus selle raskustega seotud ülesande täitmisele puht-tegeliku elu hoolimatust survest aetuna, sest tööoskuse ameti esimehena 3 aasta jooksul ta veendus selle õpperaamatu hädavajalikkuses.91 Autori säärase avalduse põhjal võib oletada, et ametitööstuskoolides, sh. juuksuri erialal oli suur vajakajäämine säärasest õppematerjalist, võib oletada, et olid olemas õpetajad, kes olid oma tegevusalaga juba pikka aega seotud olnud ning jagasid oma kogemustele tuginedes õpetust, kuid tehnoloogia ning arusaamad arenevad ja õpetamisse oli vaja tuua uut metoodikat ning kõike lihtsalt, põhjalikult ning arusaadavalt selgitada. Theodor Ussisoo võttis enda õlule lisaks juuksealase käsiraamatu kirjutamisele ka geomeetria-, projekteerimise- ja puutöö-alaste õpperaamatute koostamise. Juuksetööstuse käsiraamatus võttis autor endale ülesandeks selgitada neid küsimusi, milliseid see oskustöö seab ette igale juuksurile, nii meistrile kui ka töölisele, veel enam aga kutsetaotlejaleeksamineeritavale.

 

Juuksuriks õpiti ka juuksuriäris meistri käe all:

 

Tallinnas Vana-Viru 3 oli sel ajal äri ja seal õppisin. Seal oli palju meeste juuksurisi. Naiste juuksurisi oli ainult üks. Naiste juuksur oli üleval ja meesteosakond oli all. Ja kui ma õppisin, siis laupäeva õhtuti eesti aeg ei tohtinud üle kellaaja töötada93, aga iga laupäeva õhtu ma sain siis omale teenida taskuraha. Panin ukse väljast kinni ja seest oli mehi täis. Ega niisugune aeg ei olnd nagu praegu: igaüks teeb mis tahab ja igaüks võtab, mis tahab.

 

Töötuks jäämist juuksuritöö eriala lõpetanutel karta ei tulnud, sest 1934-1935. aasta Eesti Aadressiraamatus märgitud äride põhjal oli habemeajamis-, lokkimis- ja juukselõikusärisid Tallinnas 51, Narvas 4, Nõmmel 2, Paides 1, Pärnus 2, Tartus 12 ja Viljandis 2.

 Juuksetööstusärisid tekkis veelgi juurde: aadressraamat 1936-1937 aastast näitab juuksuriäride arvu kasvu – Tallinnas 66, Nõmmel 3, Narvas 3, Pärnus 2, Põltsamaal 1, Rakveres 1, Tartus 16, Valgas 1, Viljandis 4.  Eelpoolnimetatud arvud näitavad selgelt juuksuriäride arvu tõusujoont97 ning võime oletada, et

 

 Juuksetööstusärisid tekkis veelgi juurde: aadressraamat 1936-1937 aastast näitab juuksuriäride arvu kasvu – Tallinnas 66, Nõmmel 3, Narvas 3, Pärnus 2, Põltsamaal 1, Rakveres 1, Tartus 16, Valgas 1, Viljandis 4.  Eelpoolnimetatud arvud näitavad selgelt juuksuriäride arvu tõusujoont97 ning võime oletada, et

 

 

 

juuksuriteenused muutusid üha vajalikumaks, nõutumaks, populaarsemaks eesti linnades, kuigi enamus juuksuriäridest koondus Talinnasse ja seda näitab Tallinna juuksuriäride hüppeline kasv. Konkurents juukseäride vahel oli suur, Tartu Juuksetöösturite Ühingus arutati 1934. aastal isegi nende arvu piiramist, sest muidu kujuneb olukord niisuguseks, kus ärid üksteist vastamisi surnuks võistlevad. Samas tunnistati, et piiramisküsimus ei ole nii lihtne ja tuleb veel kaaluda, kuidas ning mis ulatuses seda teha. Juuksetööstusärisid tegelikkuses ei piiratud, vastupidi, neid tekkis hoopis juurde, mille tõestuseks on ka eelpoolnimetatud arvud.

 

Ametlikke juuksuriärisid oli väga palju, konkurents suur, kuid täistuuridel töötas ka põrandaalune juuksetööstus. Tartu Juuksetöösturite Ühingu sekretär J.Tamm kommenteerib talle ajakirjaniku poolt esitatud küsimust

 

“Mis seisab organiseeritd juuksuritel praegu tulipunktis?” järgnevalt: Jänesed või meie keeles “parasiidid”. Nende all ei tule mõista mitte kedagi muud kui katusekambris töötavaid ilma loata juuksureid. Neid on siginenud niivõrd palju, et raske on nendega võidelda. Eeskätt töötavad niisugused katusekambri juuksurid lokkimise alal, kuid tehakse ka muid juuksuritöid. Järgnes ettepanek kutse ja loata juuksurite klientide karistamiseks, ühing lubas pöörduda ka prefekti poole, et saada politseilt kaasabi loata töötajate likvideerimiseks.

 

Maapiirkondades lõigati juukseid veel endiselt kodus ise:

 

Juuste- ja küüntelõikus toimus taludes iseteeninduse korras, ise oldi juuksurid ja maniküürid. Mõni täpsema silma ja osavama käega pereliige lõikas juuksed lühemaks nii lastel kui naistel. Poistel aeti pead juukselõikusmasinaga nulli peale nudiks, sest nii nõuti koolis. Noormehed ja mehed leidsid küla pealt mõne osavama juukselõikaja. Linna ei hakanud sellepärast keegi minema.

Kätlin Leokin

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s