Renessanss (12. sajand – 17. sajand)

Renesansiaegses Itaalias olid kaunid ja naiselikud punakuldse tooniga blondid juuksed eriti hinnatud. Heledad juuksed olid Itaalia naiste unistuseks ja nende meeste imetlusobjektiks juba Rooma ajast peale. Sel ajastul polnud juuste pleegitamine keeruline. Naised istusid kannatlikult kuuma päikese käes, peas ilma põhjata kübar ja juuksed rippumas üle selle laiade servade. Palavuse peletamiseks niisutati aeg-ajalt nii ennast, kui juukseid pika varda otsa pistetud käsnaga. Veneetsias ehitati selle tarbeks katusele väikesed kambrid, kus daamid pleegitasid oma kiharaid. Pleegitamis –ja värvimisvahendite retsepte hoiti kiivalt saladuses, nende valdajad: habemeajajad ja juuksurid osutasid oma teenuseid vaid suure tasu eest. Itaallannade soengud üllatasid oma mitmekesisusega.

Daamid järgisid ka antiikseid eeskujusid  ja keerasid oma juukseid sõlmedesse, punusid patsidesse, mis seoti paeltega ja kaunistati pärlitega või pandi neile ümber nahast vutlar või tutikesega lõppev võrk. Pikad lokid raamisid nägu, sageli seoti kimpu korjatud juuksed ristuvate paeltega kukla taha, kust need siis laineliste lokkidena seljale langesid.

Paljud naised pidid kasutama võltslokke –ja patse, et selliseid soenguid võimaldada.

Prantsuse kavalerid loobusid 20. aastail itaallastelt üle-võetud moest, pikkadest lokitud juustest ja lõikasid need siilisoenguks. Selle lühiaegse moemuutuse põhjustas täiesti juhuslikult kuningas Francois I. Tol ajal sai kuningas peast haavata ja arstide nõudel tuli tal juuksed lühikeseks pügada, peatselt jäljendas tema uut soengut kogu õukond. Kuningas kandis seni pikki juuksed ja need pidid kraele langema paremalt poolt.

Navarra Kuninganna Marguerite sai kuulsaks ülirikkalikult kaunistatud kõrgete naiste soengute algatajana. Need kujutasid endast metalltraadist karkassile tehtud tumedavärvilisi parukaid, mis puistati üle musta puudriga, pidulikumatel puhkudel, aga muskaatpähkli ja hõbedaläikelise metalli puruga. Sageli juhtus, et ohtra kaunistuste alt ei olnud parukat nähagi. Inglismaal kanti kuninganna Elizabeth I ajal kõige erinevates värvitoonides parukaid. Kuninganna eelistas punakat või safriinkarva soengut, mida ehtisid arvukad teemantidega nõelad ja hõbedane juuksevõrk. Elizabeth I tõi moodi ka paruka karkassi külge kinnitatud loori, mis tekitasid mulje pilvekestest. Soengut kaunistasid veel ripatsitega kuldvõrud. Hispaanias tehti juba parukaid siidniitidest, mille vahele põimiti pärleid ja pitse. Laupa ja põske täiendasid lokikesed. Daamid kantsid ka peakatte külge õmmeldud juuksekrunne ja eri värvi kiharaid, parukatele aga puistati rohkesti värvilist ja kuldset pulbrit.

Anglosaksidel olid pikad juuksed ja väga lühikesed soengud, isegi kael oli raseeritud. Inglismaal oli see moes 11. – 13. sajand. Naistel seevastu olid juuksevõrguga kinnitatud sarved, keskelt lahku kammitud juuksed. Saksamaal oli meeste juuksepikkus lõuani või isegi õlani. Põhja-Euroopas elavatel naistel olid pikad juuksed, lokitud või patsi palmitsetud.  Väga paljud naised kandsid ka šinjoone. Prantsusmaal oli meestel kombeks habe ja vuntse kanda.

Kui Renessanssi ajastul käisid naised oma juukseid pleegitamas katustel olevates kambrikestes, siis nüüdseks on võimalused suurenenud ja ei ole nii väga juust kahjustavad.

Väga paljud naised blondeerivad oma juukseid blondeerimispulbri abil ja sellega saavutatakse ka soovitud tulemus, kas siis esimese korraga või teise või isegi kolmanda, kuid sellel esinevad ka omad tagajärjed: juuste kuivus, juukseotste lõhenemine ja murdumine. Nii mõnedki naised kasutavad juuksehooldustooteid kõikvõimalike ravimtoimetega. (Kerli Vint 2012)

Advertisements
Rubriigid: Renessanss. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s