Klassitsism ja romantism (16. sajand – 19. sajand)

18. sajandit iseloomustab naistel lopsakas, lahtiste lokkidega soeng. Neoklassitsismist inspireeritud pehmema soengumoe juurde käis 19. sajandil sageli ka juuksevõrk (caul). See oli valmistatud tavalisest või siidniidist ja tihti oli sellel siidist vooder ja kalliskivid kaunistuseks. Kui veel 1685. aasta paiku kandsid mehed täispikki parukaid, mis olid lokkis ning kahele poole lahku kammitud, siis 18. sajandil sai tuntuks ka kottparukas. Selleks nimetatakse hobusesaba, mis kukla peal pistetud siidikotti, mis omakorda kaela ümber kinni seotud. 18. sajandi lõpus kanti veel seljani ulatuvaid parukaid, mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar.

Victoria – ajastu naise au ja uhkus olid tema juuksed. Tegelikult olid need kohutavas seisukorras, lokitange kasutati väga palju ja juukseid rikuti ning kõrvetati nendega.  Naised ei lõiganud oma juuksed kunagi, välja arvatud ainult tõsise haiguse korral.

Prantsuse juuksur Marcel Crateau tutvustas äsja oma kuulsat lainelist soengut, mis saadi kuumade tangidega juukseid pigem lokki, kui krussi keerates. Teatud vahemaa tagant jätsid juuksed muaree või lainelise siidriide mulje.

Soeng osutus populaarseks ja oli kuni 1930. aastani erineval kujul moes. Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli neiule naiseks põhitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet: nt andis paelaga lõdvalt üles seotud palmik teada saabuvast sündmusest.  Juuste värvimine oli sel ajastul vastuvõetamatu, kuid on teateid naistest, kes seda tegid.

Iluautoriteedid soosisid rooste, ürtide ja kõige haisvamate kodukootud tinktuuride pähevõõpamist. Halli juust peeti väga veetlevaks. Populaarsed õhtuse välja mineku jaoks olid juuksepuudrid ja kleebitud ilutäpid. Kümnendi alguses eelistas mood peadligi hoidvat krussis juustega väikest soengut. See muutus kohevamaks ja kael venis tänu sellele pikemaks. (Kerli Vint 2012)

Advertisements
Rubriigid: Klassitsism ja romantism. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s