Barokk ja Rokokoo (17. sajand – 18. sajand)

Louis XIII oli see mees, kes tõi moodi paljaks raseeritud näo, üles poole keeratud vuntsid ja lõuaotsa tuti.Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid või parukaid. Versaille’s töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu, maisikiude. Louis XIV ei näinud esialgu parukatel mingit mõtet, sest tema enda juuksed olid väga tihedad.  Hiljem hakkas ta juuksekasv siiski märgatavalt hõrenema ning tal ei jäänud muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Alguses olid Louise parukad suhteliselt rahumeelsed, varsti hakkasid need, aga kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitasid otseselt nende väljanägemisele. Parukaid hakati eristama vastavalt seisusele: Vaimulikel olid nn „Hispaania“ parukad, keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgetel ametnikel kõrged ning kandilise kujuga, sõjaväelaste parukad seoti  tagant lindiga kinni.

Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil „noorenesid“ ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud.

„17. sajandi 60. aastast levis fontange (pr) – tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama.“

Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid.

Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soeng oli kooslus lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatidega ja täideti kõikvõimalike ehitusmaterjalidega, et need püsti seisaksid. Juuksed keerati ümber raami, mis oli täidetud vati, riide või põhuga ning tsementeeritud vastava pastaga. Niimoodi valminud soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist koos kõige elavaga.

Soengud kõrgusid kuni 1,5 meetrini. Peale selle, et need olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu nädalat ning seetõttu asus neisse elama palju ebameeldivaid lutikaid ja kirpe. Tööd said lõhnameistrid, kes proovisid näriliste elu põrguks muuta. Kasutati ka kratsimispulka, et kõige selle elavaga peas toime tulla.

Advertisements
Rubriigid: Barokk ja Rokokoo. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s