Muistne Rooma

Selle tsivilisatsiooni juured ulatuvad umbes 700 eKr. Areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast, dominantsus saabus alles hiljem. Roomlased ei jaganud Kreeklastele omast meeste ülistamistrome460.jpg iluga. Meeste jaoks oli oluline väärikus mitte ilu. Samuti ei jagatud nad Kreeklaste suhtumist alastusse. Järgiti ülima tagasihoidlikkuse traditsiooni ja keha eksponeerimine seostus seksuaalse ahvatlemisega. Samuti peeti sündsaks pea katmist kui liiguti avalikes kohtades. Samas muutus impeeriumi ajal oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkaliku ja dekadentlikku stiili.
Naiste soengud.

Alguse järgiti Kreeka naiste sümmeetrilisi soengustiile. Peagi muutusid need aga rikkalikumateks ja vormitumateks. Üks iseloomulikemaid soenguid oli „orbis“, kus näoäär ja otsaesine oli ääristatud lokkidega, mida ehtis veel traatkaunistus. Ülejäänud juuksed olid seotud taha hobusesabasse või krunni. See soeng esitles otseselt ajastule omast stiili, kus soengud olid lihtsalt koledad ja ei järginud pea – ega näokuju. Vaatamata sellele, tuleb antud soengukuju päevakorrale veel 18 saj, ja 20 saj. Sellised soengute tegemine võttis rohkesti aega ja naised vajasid ka „tonstrix“i abi (naiste juuksur). Kasuti valejuukseid, kuumi tange ja vedelikke.

Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas). Väga moes oli olla blond. Mõnedki naised eksperimenteerisid pleegitajatega ning loomulikult olid sellel sageli katastroofilised tulemused. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest. Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid. Soengute kaunistamiseks kasutati vääriskividest ja metallidest tehtud kamme ja lõkse.

Meeste soengud.

Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid. Vabariigi ajal olid habemed endiselt päevakorral, aga juuksed lõigati juba lühikeseks. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks, mida peeti inetuks ja mida püüti ravida kõiksuguste haisvate vedelikega.

Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Habemeajamise töökojad olid meesteseas populaarsed, need olid olulised kogunemise kohad nii poliitilisteks kui ärilisteks vestlusteks. Eriti rikkad tegid seda protseduuri aga kodus, abiks spetsiaalsed orjad. Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid.

Kosmeetika ja make up

Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade „teenust“. Nagu Kreeklasedki käidi päevas mitu korda vannis, raseeriti pimsskivi abil, õlitati masseeriti, turgutati väsinud nägu turgutati eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega. Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Make up oli Kreeklaste omast palju värvikam ja sarnanes rohkem kreeka prostituutide omaga. Meigi põhi oli valge ja nagu Kreeka naisedki, saavutati see puuderdades nägu seatina pulbriga.

Silmad olid kontuuridega välja joonistatud ja kulmud esile tõstetud Kohli (saadud Egiptusest), stibnite (must pulbriline antimontrikloriid), plii või tahma abil. Põsepunaks kasutati raudoksiidi, punast seatina või karmiini (mida saadi košenill putukast). Viimast kasutati ka huulte toonimisel.

Ka Rooma mehed pöörasid oma välimusele suurt tähelepanu. Nad hellitasid oma nahka parfüümide ja ravivedelikega. Samuti ei olnud neile võõras make up, kuid mitte sellisel määral kui naised seda kasutasid.

Advertisements
Rubriigid: Moeajalugu, Muistne Rooma, sildid: , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s