Lõike Agnes Neimari bakalaureusetööst

Agnes Neimar töötab firma Paul Mitchell esinduskoolitajana. 2004 kaitses ta edukalt alltoodud bakalaureusetööd  “JUUKSETÖÖSTUS TALLINNAS 20. SAJANDI I POOLEL”  Eesti Humanitaarinstituudi ajaloo ja kultuuriloo õppetooli juures.

Habemeajaja elukutset nimetatakse Tallinna ürikutes esmakordselt 1352. aastal. Selleks oli Hermannus, kellelt võeti turuäärse töökoja eest renditasu. Arvatavasti töötas habemeajajana ka 1348. aastal mainitud Nicolaus. Küllike Kaplinski uurimuse “Tallinna käsitöölised XIV sajandil” lisas (II) selgub, et sel sajandil on end habemeajaja-kirurgina registreerinud 15 ametimeest. Habemeajajad organiseerusid  1466. aastal, nende skraa kinnitati Kanuti gildis alles 1529. aastal. Loe  edasi siit..


18. sajandil oli Tallinnas 28 tsunfti. Varasematele olid lisandunud vaid üksikud uued, nagu näiteks moenõudest tingitud parukategijate tsunft. Tallinna Linnaarhiivis leiduva 18. sajandi Tallinna parukameistrite sissekanneteraamatus on registreeritud mitmed selle ameti esindajad. Endiselt jätkasid oma tööd kirurg-habemeajajad. Nende ametispetsiifika ei seganud parukameistrite tööd. Loe  edasi siit..


Arhivaalide hulgas leidub lisaks valdavalt saksa päritolu parukameistritele ja habemeajajatele teavet ka nende omapärast ametinimetust kandvate kolleegide kohta. Zirulnikuna tuntud vene päritolu habemeajajad tegutsesid Tallinna eeslinnades ilmselt juba 18. sajandil. Loe edasi siit..


 1902. aasta novembrikuus oli tollase Eestimaa kubermangu pealinna duumas arutlusel dokument juuksuriäride sanitaartingimustest. Vastava komisjoni poolt koostatud määrusele andis oma nõusoleku linnaarst dr. Lozinski. Nii koostati Tallinna (Revali) linna esimene reeglistik juuksuriäride sanitaarnõuete kohta. Loe edasi siit..


 Vastavalt “Riigi Teatajas” 1929 a. kehtestatud Juuksetööstuse ja küünepuhastamise töötubade määrusele olid eestiaegse juuksuriäri töötoad reeglina puhtad ja valged. Seinad olid kas valgeks värvitud või heleda tapeediga kaetud. Klientide jaoks oli tööruumis lisaks peeglile ja ja muudele juuksuritööks vajalikele esemetele veel riidenagi. Nähtaval kohal pidi olema kraani ja puhta veega kätepesunõu, kindlasti ka seep ja käterätt. Kundede tarbeks oli reeglina ruumis ka keedetud veega kinnine jooginõu ning süljekauss. Loe edasi siit..


20. sajandi alguskümneil jätkus juuksurite ametiõpe sarnaselt varasemale perioodile meistri käe all. Sarnaselt teistele oskustegijatele oli ka juuksurite ja habemeajajate hulka sõdade käigus palju kahtlase kvalifikatsiooniga ametimehi tekkinud. Oma maine parandamiseks otsustas Tallinna juuksuriameti oskustööliste tuumik luua pealinna juukselõikurite klubi. Loe edasi siit…

1935. aastal on Riigi Kunstitööstuskooli poolt trükituna ilmunud põnev ja vajalik käsiraamat juuksuritele. Raamatu “Juuksetööstuse käsiraamat” autor Theodor Ussisoo kirjutab tööoskuse ameti esimehena teose puhtalt missioonitundest. Nimelt nõuti tol ajal praktiliste kutseoskuste kõrval ka teoreetilisi teadmisi ning kuna juuksurieriala spetsialistid ja arstid autori korduvale survele vastavat erialakirjandust luua ei reageerinud, otsustas pigem puutöö ja geomeetriaspetsialistina tuntud mees ülesande enda peale võtta. Loe edasi siit…

 

Kutseühingud, klubid ja assotsiatsioonid ei ole sugugi tänapäevale iseloomulik nähtus. Riigiarhiivis leiduvast Tallinna Juukselõikajate Äriteenijate Ametiühisuse protokolliraamatust saab ülevaate 20. sajandi alguskümnetel tegutsenud juuksetöösturite elust-olust. Esimene sissekanne kausta on tehtud 19. novembril 1917. aastal. Seega  Vene tsaaririigi  lõpus, mil dokumentides kasutati vene keelt. Loe edasi siit…

Eesti Vabariigi ajal jaotati tööstuslikud ja kaubanduslikud ettevõtted kaheksasse kategooriasse. Mida suurema numbriga järku ettevõte kuulus, seda vähem oli seal töötajaid. Juuksuriärid olid enamasti 7 või 8 järgu ettevõtted. Järgunumber 8 näitas, et ettevõttes on töötajaid 1- 4, järk number 7, et ettevõtluses töötab 4-9 liiget. Loe edasi siit…

Seoses sotsialistliku korra kehtestamisega osad juukselõikusärid likvideeriti. Ülejäänud koondati kokku artellideks. Artelliks nimetatakse töötajate vabatahtlikku koondist, mis tegutseb ühisvastutusel põhikirja järgi.

1944. aastal asutati artellid “Marat” ja “Rae”, samal aastal moodustati ka artellid “Junor” ja “Central”. Aastal 1945. liideti artell “Marat” artelliga “Junor”. Samal aastal liitusid “Junoriga” veel artellid “Kannike” ja “Kuldsed lokid”. Nõnda liideti aasta-aastalt tekkinud artellid suuremateks kooslusteks, kuni lõpuks liitusid kõik kokku artelli “Junor”. Viimasena ühendati 1949. aastal “Junoriga” artell “Central”.

1957. aastal anti “Junorile” üle ka varem Tallinna linnale kuulunud Mererajooni TK juuksuriärid ning Tallinna Linna Nõmme Töönduskombinaat. Seoses töönduskooperatsiooni reorganiseerimisega 1959. aastal viidi ka “Junor”üle riikliku süsteemi. Artell nimetati ümber Tallinna Linna Elutarvilise Teenindamisekombinaat “Junor”iks, hiljem TK “Junor”.

TK “Junori” kohta on säilinud hulgaliselt dokumente, sealhulgas on endiste artellide põhikirjad, koosolekuprotokollid, töötajate nimekirjad, palgalehed, erinevad plaanid ja aruanded. Nende materjalide sünteesimine vajab mahukat uurimust ning  jääb siinkohal oma aega ootama.

Kasutatud Allikad

Advertisements
Rubriigid: Agnese Bak.töö, Iluteenuste ajalugu Eestis, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s